Tasub teada müra ja kuulmise kohta
Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist, tekitab nimmeristluu radikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikkus langeb, alaneb tähelepanu.
Kutsehaiguste esinemissageduselt on nürikuulmus Eestis kolmandal kohal.
Pea 3/4 kontserdikülastajatest kogeb kuulmislangust peale kontserti.
Müra kahjustavat toimet hinnatakse doosides, milleks on helienergia (dB) ja aja korrutis. Nt 80dB - 8 tunni jooksul on sama kui 94dB ühe tunni jooksul. Mida rohkem ületatakse helienergiat, mida inimene suudab taluda, seda lühema aja jooksul tekkib kuulmiskahjustus.
Võib arvestada, et helienergia kahekordistub iga 3dB-ga ehk 88dB on kaks korda tugevam heli kui 85dB ja müras lubatud viibimise aeg väheneb 2 korda (NIOSH standard).
Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB, võib kahjustada kuulmist (seda ilmselt pikemaajalise, nädal, kuu, töö korrral).
Mida rohkem müras aega veedetakse, seda suurem hulk sisekõrva karvarakke (närvirakke) hävib. Mida rohkem neid hävib, seda raskemaks muutub kõnest arusaamine. Igal häälikul on kindel sagedus. Kui selle piirkonna karvarakud on hävinud, siis inimene ei erista enam neid häälikuid normaalselt. Närvirakud ei ole taastuvad, seega kuulmiskahjustus on püsiv või muudest asjaoludest tingituna aja jooksul süvenev.
Kui taustamüra ületab kõne valjuse 10 dB võrra, muutub vestlus võimatuks. 75 dB juures ei ole kuulda telefoni, 85 dB puhul on tavaline kõne võimatu.
Kõnel on heli sagedus 500-2000 Hz, muusikal 400-800 Hz.
Kõigepealt kahjustub helisageduste piirkond 4000 Hz.
Müra normatiivid tootmises, olenevalt heli sagedusest ja A-skaala järgi
| Sagedus Hz | 63 | 125 | 250 | 500 | 1000 | 2000 | 4000 | 8000 | dB (A) |
| Pidevad töökohad | 99 | 92 | 86 | 83 | 80 | 78 | 76 | 74 | 85 |
Maksimaalne lubatud müra ettevõtte territooriumil on 85 dB (A).
Kuulmiskaitsete markeerimisel kasutatavad lühendid:
- SNR - ühenumbriline hinnang. See näitab kuulmiskaitsme hinnangulist mürasummutusvõimet detsibellides. Kasutatakse kuulmiskaitsete tõhususest nö esmase võrdluse saamiseks. SNR on arvutatud EÜ normide järgi. Sageli on kuulmiskaitsete pakendil ka NRR mis on analoogne näitaja kui SNR aga arvutatud USA ANSI normide järgi. SNR ja NRR - mõlemaid võib võrdlemisel kasutada aga neid omavahel võrrelda ei saa, nende väärtused on täiesti erinevad.
- H, M, L - kuulmiskaitseme keskmine mürasummutusvõime detsibellides vastavalt:
H - kõrgetel heli (müra) sagedustel
M - keskmistel sagedustel
L - madalatel sagedustel.
Ülaltoodud statistilised ja/või uuringute andmed on veebist kogutud ja kahjuks viited uuringu teostajatele puuduvad. Sellele vaatamatta tasub neid võtta tõsiselt.
Viimati muudetud: 18.06.2020
