Turvajalatsite libisemiskindlust mõõdetakse normi EN ISO 20345:2011 metoodika järgi ja normile vastavust tähistatakse SRA, SRB või SRC tähisega.
Normi eesmärk on sundida jalatsitootjaid suurendama turvajalatsite ohutust, parandades jalatsite mittelibisevust e haarduvust.
Testidega mõõdetakse ja analüüsitakse talla haarduvust järgmiselt:
- kaks jala asendit: toetuspind kannal (kontakti nurk 7°) ja tervel tallal
- kahte tüüpi pinnal:
Kui jalatsi haardetegur ületab normikohase värtuse, siis tähistatakse seda vastavalt keraamilise plaadi puhul SRA ja metallplaadi puhul SRB.
Kui jalats vastab mõlemale normile, nii SRA kui ka SRB, siis tähistatakse seda kui SRC.
Normikohaselt (EN ISO 20345:2011) peab jalatsi haardetegur olema võrdne või suurem kui:
Lihtsustatud ettekujutuse järgi, kui keha kaalub 1kg ja haardetegur on 0,32 - siis peab keha liigutamiseks kasutama tõmbejõudu ligilähedaselt 0,32 kg.
Haardeteguri ettekujutamiseks sobib väga hästi ka kaldpind. Mida suurem on haardetegur, seda suurem on kaldpinna nurk, millest alates hakkab jalanõu libisema.
Nt täistalla toetuspinna puhul on nurk millest jalanõu hakkab libisema (libisemisnurk):
Võrdluseks, Sixton Peaki parima haardeteguriga jalatsitel on SRA libisemisnurk suurem kui 32°.
Libisemisnurka saab arvutada funktsiooniga arcsin(haardetegur), NB Excel annab tulemuse radiaanides, mis on vaja teisendada kraadideks.
Haardetegur jääb alati 0 ja 1 vahele, nt uiskudel on see nullilähedane aga jooksunaelikutel võib olla ka põhimõtteliselt suurem kui 1.
Viimati muudetud: 08.04.2016